Kuigi kuuleme Soome majanduse kohta üha halvemaid uudised, rühib sealne börs jätkuvalt ülesmäge. Sarnaselt möödunud aastale ennustatakse ka tänavu suurt dividendisadu.
- Liftitootja KONE püüab käivet kasvatada Põhja-Ameerikas. Foto: EPA
Juuni keskpaigas kirjutas Äripäev, et
Soome börs on särama löönud ning aktsiad rallivad. Augustis Hiinast alguse saanud languse ajal võttis börs küll suuna alla, kuid on nüüdseks jõudsalt taastunud. Möödunud kuul jõudis OMX Helsinki indeks lausa maailma börsiindeksite esikümnesse ja on sel aastal tõusnud ligi 13%.
Peale selle prognoosis Nordea pank hiljuti, et majanduse raskest seisust hoolimata maksavad
Soome firmad ka sel aastal häid dividende. Panga hinnangul on
dividende oodata kõigilt Soome börsi 25 suuremalt firmalt, välja arvatud Outokumpu. Dividendid peaksid tulema vähemalt
eelmise aasta tasemel.
- Soome börsiindeks Foto: Miguel Alvarez
Tasub teada
Nordea panga prognoos
Oma suurimate dividendide esiviisikusse arvab Nordea Fortumi, mille dividendile 1,3 eurot aktsiast oodatakse veel 0,3 euro suurust lisadividendi. Dividenditootlus kerkiks 9,9%-le.
Tietole, millele oleks võimet 2-3 euro suuruseks lisadividendiks, prognoosib Nordea 5,7% suurust dividenditootlust.
Edasi on esiviiskus Sampo, mille dividendid on kasvanud seitse aastat. Prognoositud dividendi suurus on 2,25 eurot, mis teeks dividenditootluseks ligi 5%. Esiviisikusse mahuvad veel ka Technopolis (dividenditootlus 4,1%) ja TeliaSonera (dividenditootlus ligi 7%).
Vägevaima lennu on teinud rehvitootja
Võrreldes suve keskpaigaga on indeksisse kuuluvate aktsiate paremusjärjestus muutunud. Kui aasta esimesel poolel rallisid pea kõikide ettevõtete aktsiad, siis pärast kolmanda kvartali tulemuste selgumist on mitme firma väärtpaberid vajunud sügavasse miinusesse. Samas on üllatav, et suurem osa aktsiatest jätkab siiski lennukat tõusu.
Üks neist on rehvitootja Nokian Renkaat. Oktoobri lõpus kolmanda kvartali tulemused avalikustanud firma suutis analüütikute ootusi ületada nii käibe kui ka kasumiga. Aktsia sööstis vaid ühe päevaga 16% üles. Kuigi firma peamisel turul
Venemaal müüginumbrid aina kahanevad, siis Põhja-Ameerikas ja Põhjamaade regioonis on müük tõelise hoo sisse saanud. Rehvitootja tegevuskasum kasvas kolmandas kvartalis 72,4 miljonile eurole, kuid Reutersi küsitletud analüütikud ennustasid tulemuseks 66,5 miljonit. Kuigi aasta kokkuvõttes ootab firma mõnekümne miljoni võrra väiksemat kasumit kui mullu, on aktsia siiski hoolega rallinud ja uue tipptaseme saavutanud.
Põhja-Ameerika aitab edasi
Kui üldiselt läheb rahvusvahelisele turule orienteeritud
tööstusfirmadel kehvasti, siis paberi- ja pakkematerjalide tööstuses liigub trend vastupidises suunas. Nii on pakkematerjale tootva Huhtamäki aktsia sel aastal tõusnud üle 50% ja paberitootja UPM-Kymmene aktsia 29%.
Rahvusvaheliselt laia haardega Huhtamäki käive kasvas kolmandas kvartalis aastaga 23% ning kasum paranes koguni 55%. Ettevõtte juhi Jukka Moisio kinnitusel tuli tõus tänu arenevatele turgudele. "Indias oli nõudluse kasv küll tagasihoidlik, kuid paistab, et Hiinas on sügavam langus pidurdunud. Nägime ka Lääne-Euroopas esimesi taastumise märke," rääkis Moisio, lisades, et kasumlikkuse parandamisel mängis märkimisväärset rolli Põhja-Ameerika segment, kus tulemused paranevad.
Ka maailma suurima liftitootja Kone kolmanda kvartali kasum suurenes aastaga, kuna nõudluse kasv Põhja-Ameerikas aitas korvata
Hiina majanduse jahenemist. Firma maksueelne kasum tõusis aastaga 17% võrra, 326 miljonile eurole. See vastas Bloombergi küsitletud analüütikute ootustele. Kone säilitas ka oma tänavuse käibekasvu eesmärgi, mis on 6-8%. "Tellimused kasvasid Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Põhja-Euroopas ning samuti mujal Aasias, välja arvatud Hiinas," märkis Kone juht Henrik Ehrnrooth. Pärast positiivsete majandustulemuste avalikustamist hakkas ka Kone aktsia hind Helsingi börsil tõusma, mistõttu on aktsia hind tänavu ligi 6% plussis.
Ehrnrooth püüab rohkem keskenduda liftidele hooldustöödele, kuna nõudlus uute seadmete järele on Hiinas rängalt langenud. Viimastel aastatel aitas aga just Hiina firmal käivet lennukalt kasvatada.
Pohjola pank kärpis vahetult pärast tulemuste avalikustamist Kone aktsia soovituse "hoia" peale. Kui praegu maksab aktsia umbes 40 eurot, siis panga 12 kuu aktsia hinnasiht on 37 eurot.
Metallitööstus kiratseb
Üldiselt läheb kõige kehvemini tööstusettevõtetel ja aktsia hinnad peegeldavad nende käekäiku. Kui alles juulis oli toorainetöötlemise tehnoloogiafirma Outotec Helsingi börsiindeksi säravaimate firmade seas, siis nüüdseks on see vajunud viimaste hulka. Kolmandas kvartalis langes ettevõtte käive aastaga 4%, 307 miljonile eurole. Kuna tulemused olid halvad, langetas juhatus ka tänavust käibe- ja kasumiprognoosi.
Outoteci juhi Pertti Korhoneni sõnul on turuolukord mineraalide ja metallitöötlemisega tegelevates ettevõtetes märgatavalt halvenenud nii Hiina majanduse jahenemise kui ka langevate metallihindade tõttu. "Investeeringud tsingi, vase ja alumiiniumi projektidesse olid aktiivsemad, samal ajal kui kulla ja rauamaagi omad endiselt kiratsesid," märkis Korhonen. Midagi head Korhoneni arvates lähitulevikus oodata pole, kuna metallide hinnad on madalad ja investeeringuid kärbitakse.
Sarnases olukorras on ka roostevaba terase tootja Outokumpu, mille kasumlikkus kukkus kolmandas kvartalis kolinal. Firma puhaskahjum oli möödunud kvartalis lausa 115 miljonit eurot. Outokumpu juhi Reinhard Florey sõnul on olukord halb. "Meie kolmanda kvartali tulemused valmistasid ilmselgelt pettumuse," märkis ta. Kuna nikli hinnad on niivõrd madalale langenud, aitab ettevõtte tulemusi juhi sõnul parandada üksnes kulude kokkuhoid. Siiski arvas Florey, et ka neljandas kvartalis jäädakse kahjumisse.
- Soome börsifirmad Foto: Miguel Alvarez
Seotud lood
Soome metsatööstuskontsern UPM-Kymmene investeerib 98 miljonit eurot Kymi vallas asuvasse tselluloositehasesse, et tugevdada sektoris oma positsiooni, teatas ettevõte. Nõudlus tselluloosi järele kasvab nii tööstuses kui pakkematerjalide turul, selgitas UPM.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.